Lai 14

1842. aastal asutati Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühing (Estländische Literärische Gesellschaft), mis oli baltisaksa teaduslik selts, mille üheks eesmärgiks sai muuseumi loomine “kodumaa süvendatud tundmaõppimiseks tema ajaloo, kunsti, tootmise, tehnoloogia ja looduse uurimise kaudu”. Järgneva kahekümne aasta jooksul tekkinud rikkalike kollektsioonide põhjal avati 1864. aastal Kanuti gildi hoones EKÜ Eestimaa Provintsiaalmuuseum. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal muuseum riigistati ja selle baasil loodi Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum. Osa varadest jaotati teistele muuseumidele. Loodusteaduslike kogude põhjal loodi iseseisev Loodusmuuseum. Sõjajärgseil aastail, tugeva ideoloogilise surve mõjul, viidi muuseumis lisaks muuseumitöötajate represseerimisele läbi ka nõndanimetatud “kahjulike” materjalide kõrvaldamine, mille käigus tuli hävitada kõik, mis meenutas omariikluse aega. Põhifondid on siiski suures osas säilinud tänu tolleaegsete koguhoidjate isiklikule entusiasmile. 1946. aastal viidi muuseum üle hoonesse Sakala tänaval ja oma praegusesse asukohta Suurgildi hoones kolis muuseum 1952. aastal. OMA Fassaad OÜ restaureeris SA Eesti Ajaloomuuseumi Laia tänava äärse hoone fassaadid: tööde käigus fassaad puhastati survepesuga, eemaldati lahtine krohv, täideti lagunenud kohad olemasolevaga samaväärse lubikrohviga ning viimistleti lubivärviga.