Türgi sissepääs

Türgi sissepääsu müürid asuvad Toompargis kohe Pika Hermanni jalamil Falgi tee kõrval. Töö käigus sissepääsu müüritis puhastati samblikest ja mustusest, taastati murenenud müüriosad ning paigaldati uus olemasoleva põhjal valmistatud metalluks. Türgi tiival paiknevad kaitserajatise maa-alused ruumid ehitati ajavahemikus 1689-1696 ja kolmnurkselt välja ulatuv muldkindlustus ise valmis ajavahemikus 1698-1703 a. 1930. aastate lõpus kohandati Rootsi bastioni Türgi tiiva maa-alused ruumid varjendiks. Sissepääsu fassaad on oletatavalt rajatud peale 1935.aastat, kui Toompea lossi lõunaküljele ehitati tolleaegse siseministeeriumi tarbeks lõunatiib ja 1936.aastal rajati Kuberneri aia uus kujundus.

Türgi tiiva sissepääsu varjendiks kujundamise ajal 1930ndate teises pooles võidi ehitusel kasutada Lasnamäe Pae pargi karjäärist murtud paekivi. Lasnamäe Pae pargi karjääri paekivi iseloomustab murrukihi kõrge profiil, mis kõikus vahemikus 250-300 mm. Nüüdseks on Lasnamäe karjäär suletud ja sobivas toonis kive saab murda Maardu paekarjäärist. Kahjuks profiililt on uued kivid kõrguses poole madalamad ja eestiajal tehtud fassaadi restaureerimiseks sobivate kivide leidmine oli keeruline protsess. Samas, 17. sajandi Rootsi bastionivööndi originaalmüüritised olid laotud kõrguses madalamate profiilidega (150-200 mm) kividest. Seetõttu on kaasaegsetel restaureeirmistöödel õigustatud kasutada ka 150-200 mm profiiliga kive, kuid mis peavad olema sobivas sinakas toonis ja ilmastikukindlast paemurru kihist. Türgi sissepääsu restaureerimiseks kasutatud kivid on murtud Maardu karjääri halli arssini kihist.

Põnev leid: Türgi sissepääsu ette oli algselt planeeritud Toompargi tüüpiline kivipuistekattega jalgtee, kuid haljastustööde käigus paljandus küllaltki paksu pinnasekihi alt eestiaegne paekiviplaatidest jalgtee. Oli üllatav, kui hästi olid paekivist kõnnitee plaadid maa sees säilinud. Seetõttu polnud kahtluski, et projekti tuli muudatus ja kasutusele võeti omaaegne originaalkattega jalgtee.